Aaron Beck: psühhiaater, kellest sai alguse KKT

Kes oli Aaron Beck?

Aaron Temkin Beck oli Ameerika psühhiaater. Ta tuli Pennsylvania ülikooli psühhiaatriaosakonda 1954. aastal ja jäi sellega seotuks kogu oma karjääri. 1994. aastal asutas ta koos tütre, psühholoog Judith Beckiga Becki Instituudi, et koolitada kliinikuid tema välja töötatud lähenemises. Ta suri oma kodus Philadelphias 1. novembril 2021, 100-aastasena.

Beck sai psühhoanalüütilise väljaõppe, mis oli tollal psühhiaatrias peamine lähenemine. Tema enda uurimistöö viis ta sellest eemale.

Mida ta märkas?

1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses uuris Beck madalat meeleolu. Kuulates inimesi, kellega ta kohtus, kuulis ta ikka ja jälle sama laadi mõtteid: kiireid, planeerimata ja karme. „Ma teen alati kõik valesti.“ „Keegi ei taha mind sinna.“ „See ei muutu kunagi.“ Inimesed ei olnud nendest mõtetest sageli päriselt teadlikud enne, kui nende kohta küsiti, ometi näisid mõtted kujundavat seda, kuidas nad end tundsid.

Beck nimetas neid automaatseteks mõteteks. 1963. aastal avaldas ta artikli mõtlemisest ja depressioonist, milles kirjeldas neid mõtteid ja neist läbi jooksvaid eksimuste mustreid.

Mõtete sisu jagas ta kolme valdkonda, mida ta nimetas kognitiivseks triaadiks:

• sina ise: „Ma olen kasutu“
• maailm ja teised inimesed: „Kedagi ei huvita“
• tulevik: „Nii jääbki alati olema“

Kuidas sellest sai KKT?

Becki samm oli näha mõtet oletusena, mida tuleb kontrollida, mitte faktina. Koos inimesega vaatas ta, mis mõtet toetab ja mis sellega ei sobi, ning otsis õiglasemat vaatenurka. Ta julgustas ka väikesi katseid igapäevaelus, et teada saada, mis tegelikult juhtub.

Koos käitumuslike meetoditega, nagu tegevuste planeerimine ja hirmudega järk-järgult silmitsi seismine, sai tema lähenemine tuntuks kognitiivse käitumisteraapia (KKT) nime all. Raamat, mille ta 1979. aastal koos kolleegidega kirjutas, kirjeldas meetodit samm-sammult ja kujundas seda, kuidas KKT-d on sestpeale õpetatud.

Mis on idee lihtsate sõnadega?

Mõned Becki töö põhimõtted kanduvad läbi peaaegu iga KKT harjutuse:

• Tunded järgnevad mõtetele sündmuste kohta, mitte sündmustele endile. Kaks inimest võivad kogeda sama äratõukamist ja tunda end väga erinevalt, olenevalt sellest, mida see neile tähendab.
• Mõtteid saab kontrollida. Küsimus ei ole „Kas see on positiivne mõte?“, vaid „Mida tõendid ütlevad?“
• Mõtlemisvead korduvad. Beck kirjeldas mustreid nagu suure järelduse tegemine ühest sündmusest (üldistamine), ainult halva nägemine (vaimne filter) ja halvima ennustamine (ennustamine). Hilisemad autorid, nende seas tema õpilane David Burns, koostasid neist mustritest loendeid, mida paljud tunnevad tänapäeval mõttelõksudena.
• Ka väikesed teod muudavad meeleolu. Kui teed midagi ka siis, kui sul pole tahtmist, saavad su mõtted uut teavet.

Mida lisas tema uurimistöö?

Beck oli sama palju teadlane kui kliinik ja ta tahtis, et tema ideid kontrollitaks. 1961. aastal avaldas ta koos kolleegidega küsimustiku selle mõõtmiseks, kui madal on inimese meeleolu. Becki depressiooniküsimustikust (Beck Depression Inventory) sai üks enim kasutatud omataolisi mõõdikuid. 1970. aastatel tegi tema rühm mõned esimesed kontrollitud uuringud kognitiivse lähenemise kohta ning järgnevatel aastakümnetel uurisid teadlased üle maailma KKT-d ärevuse, paanika, muretsemise ja muude probleemide puhul. See kontrollimise harjumus, mõõtmine enne ja pärast, on üks põhjus, miks KKT on tänapäeval nii laialt uuritud.

Lühike näide

Kujuta ette, et keegi saadab sõbrale sõnumi ega saa terve õhtu vastust. Automaatne mõte võib olla: „Ta on minu peale pahane. Ma rikun alati sõprused ära.“ Becki mõistes puudutab see üks mõte triaadi kõiki kolme osa: vaadet iseendale („ma rikun ära“), teistele inimestele („ta on pahane“) ja tulevikule („alati“).

Kontrollimine tähendaks küsida: mis tõendab, et ta on pahane? Kas ta on varem muudel põhjustel vait olnud? Mida ma arvaksin, kui sõber mulle seda räägiks? Õiglasem mõte võiks olla: „Ma ei tea, miks ta pole vastanud. Õhtuti on tal sageli kiire ja meie viimane vestlus oli sõbralik.“ Faktid pole muutunud, aga tunne tavaliselt muutub.

Mis KKT ei ole?

Mõned arusaamatused tulevad sageli ette:

• See ei ole positiivne mõtlemine. Eesmärk on täpne mõte, mis on vahel endiselt kurb.
• See ei ütle, et kõik su probleemid on ainult su peas. Päris probleemid vajavad päris lahendusi, KKT kasutab ka praktilist probleemide lahendamist.
• See ei tegele ainult minevikuga. Becki lähenemine vaatab peamiselt seda, mis hoiab probleemi praegu käigus, ja kasutab harjutamist seansside vahel.

Kus tema tööd tänapäeval näha võib?

Mõtete tabel on kõige selgem näide: kirjuta üles olukord, automaatne mõte ja kui tugevalt sa seda usud, vaata tõendeid ja kirjuta tasakaalustatum mõte. ABC-tabel jagab sama ahela esimesteks sammudeks ja sokraatilised küsimused on need küsimused, mida Becki meetod mõtte kohta esitab.

KKT on ärevuse ja madala meeleolu puhul üks paremini uuritud lähenemisi ning NHS loetleb selle vestlusteraapiate hulgas, mis võivad aidata mõlema puhul. Need tõendid käivad KKT kohta, mida on pakutud ja uuritud kliinilistes uuringutes. ThinkGO kasutab eneseabiharjutustena võtteid, mida kirjeldasid esimesena Beck ja tema kolleegid. See on eneseabi, mitte teraapia, ega asenda terapeuti, arsti ega diagnoosi.